|
---|
|
Saelaudadest katuseid on traditsiooniliselt tehtud 2- 3 cm paksusest männi- või kuuselaudadest, mida Eestis on katusele paigaldatud nii horisontaalsel kui ka vertikaalsel moel. Horisontaalse paigaldusega kaldservaga laudadest katus. Tegemist on käsitsi servatud saelaudadega, millede servamisnurk on umbes 45°-50°. Lauad kinnitatakse sarikatele ülestikku servatud ääred kohakuti. Selliselt töödeldud laudadega katuselt voolab vesi hästi maha. Kuna lauad ei asetse tihedalt üksteise vastas, võib tugeva tuule korral siiski ka vett sisse pressida. Samas tagavad olemasolevad pilud hea ventileerituse ja valgustatuse. Vertikaalse paigaldusega kolmelauasüsteemis e. ülekattelaudisega katus. Vihmavee ärajuhtimiseks hööveldatakse laua äärtele 15-20 mm laiused ja 10 mm sügavused sooned. Lauad kinnitatakse katusele kahes kihis nii, et esmalt naelutatakse sobivate vahedega kinni alumised lauad, sooned ülespoole. Seejärel naelutatakse teine kiht ülekattega nii, et pealmised lauad kataksid alumiste (vee)sooned. Soonte hööveldamisel tuleb arvestada laudade kõmmeldumisega: alumisel lauakihil tuleb südamikupool jätta siledale ja pealmisel soonte poolele. Selliselt aitab laudade kõmmeldumine hiljem vett juhtida räästa suunas, mitte aga laudade vahele. Katuse naelutamisel tuleb kasutada kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu. Vanasti kasutati naelte asemel ka puupulki (kadakas või tamm). Roovitus peaks olema ligikaudu 50-sentimeetrise vahega. Lauad naelutatakse läbi roovituse ja väljaulatuvad naela otsad lüüakse kõveraks, et kõmmeldunud lauad ei tõmbaks naelu välja. Katuse vettpidavus ja ketvus oleneb katuse kaldest. Siin on reegel lihtne, mida järsem, seda parem. Veel peab arvestama, et suurte puude all kipub laud sammalduma juba paari aastaga, sammal aga ummistab vee äravoolu soontes. Sambla eemaldamine ja laudade tõrvamine nelja kuni viie aasta järel pikendavad katuse iga vähemalt inimpõlveni. |